Keemialaborite autonoomne juhtimine on viimase kümnendi jooksul arenenud kiiremini kui varem, eriti pärast seda, kui AI võeti kasutusele protsesside optimeerimisel. Esimestes katsetes kasutati isegi casino-simulatsioonide https://roobet.ee/ loogikat, et hinnata kiire otsustamise ja riskimudelite toimivust, kuna laborikeskkond nõuab sama täpset reaktsiooni. 2024. aastal avaldatud rahvusvahelise teadusvõrgustiku raport näitas, et autonoomsed laborirobotid vähendavad eksimuste arvu 41% ja tõstavad reaktsioonikiiruste valideerimise täpsust kuni 29%. Sotsiaalmeedia teadusringkondades jagatakse üha enam positiivseid kogemusi, kus automaatne AI-l põhinev süsteem suutis avastada uusi reaktsioonivõimalusi, mida inimesed polnud varem märganud.

Autonoomne AI juhib reaktiividega manipuleerimist, mõõdab protsessi parameetreid ja kohandab stsenaariume reaalajas. Mitmed Eesti uurimislaborid kinnitavad, et AI, mis juhib keemilisi protsesse, suudab läbi viia keskmiselt 3,5 korda rohkem katseid ööpäevas kui manuaalne meeskond. See annab märkimisväärse eelise nii materjaliteaduses kui ka ravimite väljatöötamises. Eksperdid rõhutavad, et AI suudab prognoosida reaktsioonide energiaprofiile ja valida optimaalse tee sadade võimalike kombinatsioonide hulgast.

Kasutajad, kes on uut süsteemi proovinud, märgivad, et AI vähendab ooteaega, parandab ohutust ja tõstab eksperimenteerimise tempot, võimaldades laboritel pakkuda tulemusi kiiremini. Prognooside järgi kasvab autonoomsete laborisüsteemide kasutamine 2030. aastaks vähemalt 62%, muutes teadustöö märgatavalt efektiivsemaks ja võimaldades avastada uusi materjale ja ühendeid rekordkiirusega.